Praktikum 2 Seminar

Artiklites käsitletud põhiteemad ja märksõnad:

  1. GISi ajalugu, levik militaar-, haldus- ja ärikasutusest tavakasutusse
    • satelliidid (GPS)
    • veebitehnoloogia, veebikaardid -> dünaamiline, interaktiivne
    • andmete kättesaadavus, andmete paljusus ja mitmekülgsus
    • vabavaraline tarkvara, kaardirakenduste liidesed (API - Application Programming Interface)
  2. Kaardid ja kättesaadavad ruumiandmed kui ametlike ideoloogiate ja võimusuhete kinnistajad
    • alternatiivne kaardistamine, osaluskaardistamine
    • kogukondade võimestamine, kodanikuteadus
  3. Humanitaarteaduste vajadused
    • ebatäpsed andmed, võib olla raske matemaatiliselt formaliseerida
    • ebamäärased, abstraktsed, metafoorsed ruumid
    • ruumilise kogemuse olulisus
    • ruumi ja ruumisuhete kultuurispetsiifiline mõistestamine
    • paljude andmeallikate, andmetüüpide ja perspektiivide kihitamine teadmise sünteesimiseks
    • ruumi ja aja (dünaamiliselt) koos käsitlemine
  4. GISi rakendusi humanitaarteadustes, mis loovad (või kasutavad) nt
    • kaarte
    • andmebaase
    • 3D mudeleid
    • veebikeskkondi
    • mängutehnoloogiat, virtuaalreaalsust

2.1 Mõisted

Mõne artiklites kasutatud mõiste seletusi:

  • Cognitive maps - kujutluskaart. Inimese (või muu elusolendi) kogemuste põhjal ajju talletatud ettekujutus/mudel mingist reaalsest või irreaalsest ruumist; laiemas käsituses mis tahes protsessist või mõistest.
  • Community mapping, participatory mapping - kogukondlik ja/või osaluskaardistamine. Kaartide tegemine n-ö tavaliste inimeste poolt tavaliste inimeste jaoks, praktikas sageli mingil ühiskondlikul-kultuurilisel või poliitilisel eesmärgil (nt pärandi, keele kaitsmiseks, mingi kogukonna arengu planeerimiseks, mingi piirkonna ressursside õiglasemaks jaotamiseks). Nende mõistetega on lähedalt seotud ka mõiste counter-mapping, mis veelgi selgemalt tegeleb alternatiivse kaardistamise abil traditsiooniliste võimusuhete lammutamise ja õõnestamisega. Nii osaluskaardistamine kui ka vastukaardistamine esindavad kriitilise kartograafia rakendusi. Kriitilise kartograafia põhitees on, et kaardid peegeldavad ja kinnistavad võimusuhteid ning seda enamasti ühiskonnas domineeriva klassi positsioonilt.
  • Gazetteer - kohanimeloend. Koondab tavaliselt infot kohanimega seotud koordinaatide ja koha tüübi kohta (nt mägi, jõgi, linn, küla), aga võib lisaks sisaldada ka nt rööpnimekujusid, asustuse infot, seoseid teiste sõnastiku kirjetega jm infot.
  • Geocoding - geokodeerimine ehk kohtade tekstiliste viidete (nt kohanimede, aadresside) muutmine geograafilisteks koordinaatideks. Tagurpidi geokodeerimine muudab omakorda geograafilised koordinaadid kohanimedeks või aadressideks.
  • Locative media - 1) digitaalne sisu (nt pildid, videod, helid), millele on lisatud asukohainfo; 2) vahendid, mis kasutavad digitaalse sisu edastamiseks asukohainfot. Digihumanitaaria kontekstis ka raamistik, mille kaudu uurida üksikisiku suhteid ja vastastikuseid mõjusid koha ja tehnoloogiaga.
  • Memory map - enamasti interaktiivne kaart, mis väljendab mingi koha ajalugu suuliste või kirjalike narratiivide ja neid toetava visuaalse materjali kaudu.
  • Psychogeography - 20. sajandi keskpaigas tekkinud kunsti- ja teadussuund, mille fookuses on see, kuidas kogetakse (eeskätt) linnakeskkondi ning kuidas keskkond mõjutab meie emotsioone ja käitumist. Sealjuures pööratakse tähelepanu viisidele, kuidas saada ümbritsevast uusi ja ootamatuid elamusi ning avastada “tavapärasest erinevat”. Väljundiks enamasti mingid kaardid, joonistused või tekstid, mis kogemusi kirjeldavad.
  • Thick mapping - paljude erinevate geograafiliste ja/või kohaspetsiifiliste andmete (pildid, narratiivid, kaardid, suulised ja kirjalikud mälestused jne) kogumine, koondamine/agregeerimine ja visualiseerimine selleks, et pakkuda kohtadele ja neis toimunud sündmustele erinevaid perspektiive (ka nt millegi alusel marginaliseeritud või vähem häälekate gruppide omi). Kasutatud on ka terminit deep mapping.

2.2 Rühmatöö 1: GISi ja ruumi-/geohumanitaaria projekte ja rakendusi

Võite osaleda üksi või kahekesi.

Otsige üks enda erialaga (lähemalt või kaugemalt) seotud projekt, mis kasutaks GISi või tegeleks ruumi- või geohumanitaariaga. Alustada võib näiteks siit, aga kindlasti võiks lähemalt uurida ka artiklites olnud viiteid ja märksõnu.

Lisage virtuaalsele tahvlile:

  • projekti nimi,
  • projekti link,
  • valdkond,
  • kirjeldus selle kohta, millega projektis tegeletakse,
  • võimalusel visuaalset lisamaterjali (nt pilte rakendustest, kaartidest vm).

2.3 Rühmatöö 2: humanitaaria ja kvantitatiivsed meetodid

Moodustage 4-5 inimesest koosnevad rühmad.

Üks rühm saab skeptikute/pessimistide rolli: teie arvates ei saa GISi ja laiemalt praeguste arvutuslike meetodite ja kvantitatiivse lähenemisega humanitaaria andmete ja küsimustega töötada (või siis mitte vähemalt väga hästi). Ka interdistsiplinaarsus on teie meelest praktikas väga raskesti saavutatav.

Teine rühm saab optimistide rolli: teie arvates on humanitaaria eri suunad ka metodoloogiliselt pidevas arengus ning analüüsimeetodite vahetamine, laenamine ja kohandamine eri distsipliinide vahel ja sees annab humanitaariale väga palju juurde.

Koondage siia võimalikult palju argumente ja lihtsalt arvamusi, näiteid jm, mis teie rühma esindatavat seisukohta toetaksid. Võite sealjuures loomulikult ära kasutada artikleid, guugeldada, aga ka rühma sees ise ideid genereerida.

2.4 Järgmisel korral

Ruumiobjektid ja ruumiandmed: millisel kujul reaalse maailma objekte geoinfosüsteemides kujutada?